UV-kaitsefaktorit (UPF) kasutatakse tekstiilide UV-kaitsevõime hindamisparameetrina. See kujutab keskmise UV-kiirguse mõju suhet, mis on arvutatud, kui nahk on kaitsmata, ja keskmise UV-kiirguse mõju, mis arvutatakse, kui nahk on kaitstud riidega.
GB/T18830–2009, "Tekstiilide UV-kaitsevõime hindamine" täpsustab tekstiilide UV-kaitsevõime katsemeetodeid, väljendamist, hindamist ja märgistamist. Katsepõhimõte hõlmab proovi kiiritamist monokromaatiliste või mitmevärviliste UV-kiirtega, kogu spektraalse läbilaskvuse t(λ) kogumist ja UPF väärtuse arvutamist. Proovi kiiritamiseks saab kasutada paralleelseid kiiri, integreeriv kera kogub kogu läbiva valguse; alternatiivselt võib proovi kiiritamiseks kasutada kerget poolkera, mis kogub paralleelselt läbivat valgust. Praktikas suudab testimisseade automaatselt arvutada proovi UPF väärtuse ja t(λ). Kui proovi UPF väärtus on suurem kui 50, väljendatakse seda kui "UPF > 50". Selle standardi kohaselt, kui proovi UPF on suurem kui 40 ja t(UVA)av < 5%, võib seda nimetada "UV{11}}kaitsetooteks".
