Niiskuse läbilaskvuse testimist kasutatakse selleks, et hinnata kanga võimet teatud tingimustel veeauru läbi lasta. Niiskusläbilaskvuse tass, mis sisaldab kuivatusainet või vett ja on suletud kangaprooviga, asetatakse kindlaksmääratud temperatuuri ja niiskusega suletud keskkonda. Niiskuse läbilaskvuse määr ja niiskuse läbilaskvus arvutatakse niiskuse läbilaskvuse tassi (kaasa arvatud proov ja kuivatusaine või vesi) massimuutuse põhjal kindlaksmääratud aja jooksul. Niiskuse läbilaskvus on veeauru mass, mis läbib vertikaalselt proovi pindalaühikut kindlaksmääratud aja jooksul kindlaksmääratud temperatuuri ja niiskuse tingimustes mõlemalt poolt, väljendatuna grammides ruutmeetri kohta tunnis [g/(m²·h)] või grammides ruutmeetri kohta 24 tunni jooksul [g/(m²·24h)]. Niiskuse läbilaskvuse määr tähistab veeauru massi, mis läbib vertikaalselt proovi pindalaühikut kindlaksmääratud aja jooksul kindlaksmääratud temperatuuri ja niiskuse tingimustes mõlemalt poolt, kusjuures veeauru rõhu ühikuline erinevus on väljendatud grammides ruutmeetri kohta paskali kohta tunnis [g/(m²·pa·h)].
Mõlema indikaatori kõrgemad väärtused näitavad kanga paremat niiskuse läbilaskvust. Peamine erinevus GB/T12704.1–2009 „Tekstiilid - Niiskuse läbilaskvuse katsemeetodid - 1. osa: hügroskoopne meetod“ ja GB/T12704.2–2009 „Tekstiilid -“ seisneb niiskuse läbilaskvuse -eraldumise katsemeetodites. järgnev: hügroskoopse meetodi puhul asetatakse läbilasketopsi kuivatusaine, aurustusmeetodil aga destilleeritud vett imbumistopsi. Aurutamismeetod jaguneb veel püstise tassi meetodiks ja ümberpööratud tassi meetodiks; ümberpööratud tassi meetod on rakendatav ainult veekindlate ja hingavate kangaste puhul. Ülalmainitud standardites on suletud keskkonna temperatuuri- ja niiskustingimuste jaoks mitu võimalust. Seetõttu annavad sama katsemeetodi kasutamisel sama prooviga erinevad temperatuuri- ja niiskustingimused erinevaid tulemusi.
Treening tekitab suures koguses higi, samas kui õues toimuvate tegevustega kaasneb paratamatult tuul ja vihm. See kujutab endast vastuolu: keha peab suutma ära hoida vihma ja lume läbi imbumist, samas suutma tõhusalt higi väljutada. Õnneks eraldab inimkeha veeauru ühe-molekuli kujul, samal ajal kui vihm ja lumi on agregeeritud vedelikupisarad ning nende suurused erinevad oluliselt.
